Molekulaarbioloogi, Raul Raudsepa sõnul on maskidest eralduvate nanoosakeste kogus üllatavalt suur ning ta näeb selles terviseriski.

“Osakeste eraldumise testi tulemuseks saadi kolme maski mõõtmisel keskmiselt 20.97 (ca 21) osakest kuupsentimeetris õhus, suurusvahemikus 10.9-429,4 nm. Arvestades seda kui õhuke on mask, testimispiirkonna ulatust ning läbipuhutava õhu kiirust, on saadud tulemus üsna kõrge. Välisõhu parameetritega (ka puhta maaõhu) pole saadud näitaja kahjuks võrreldav, sest emissioonivõimalused on totaalselt erinevad. Kirurgiliste maskide puhul ca 0,02 cm3 mõõdetava ala maht ja kogu lapil ca 0,153 cm3; versus kogu ümbritsev erosioon ja emissioon. Kokkuarvutatuna on järelikult, saadud tulemusi arvestades, võimalik ühest maskist saada koguseliselt ja seda minuti jooksul ca 150-200 nanoosakest! Lisaks ümbritsevale foonile, mille eest mask ei kaitse. Kalkuleerituna Standarditega pole küll osakesteemissioon tänaseni määratletud, kuna on puudunud vastav vajadus/surve ning vastavate nõudmiste väljatöötamine ning rakendamine on aeganõudev protsess, kuid, selge on see, et sundida inimesi tehnilist tolmu pidevalt sisse hingama, pole eriti mõistlik. Aitaks ilmselt maskikangaste läbipesu/puhumine, kuid see teeb tooted kõvasti kallimaks ning väheneb niigi pea olematu viirusbarjäär sest pooride suurus kasvab.”

Raudsepp tõdeb, et maskide õhutakistus jääb küll normi piidesse, kuid on piisavalt suur, et seda mitte soovitada lastele kandmiseks siseruumides terveks pikaks koolipäevaks.

“Mõõdeti viie maskil viit erinevat piirkonda ning tulemused on üsna sarnased, keskmistatult Δ= 55,65 P/cm2. Standardites nõtud piirmäär I ja II tüübi kirurgilistele maskidele peab olema vähem kui Δ= 40 P/cm2 Kuna antud juhtumil on selgunud, et tegu oli IIR tüüpi maskidega, siis neil on lubatud hingamistakistus alla Δ= 60 P/cm2. Seega, jääb see parameeter normi piiresse, kuid, arusaamatu on see, miks koolidesse/õpilastele surutakse IIR tüüpi maske, mis peavad vastama arstitöö erivajadustele, kaitsetes pihkuvate veepritsemete eest ning on seega ka vastavalt kallimad ning üsna suure lisatud õhutakistusega.”

Molekulaarbioloogi Raul Raudseppa üllatab operatsioonisaali mõeldud IIR maskide mittesteriilsus.

“Katsematerjalist võetud proove kasvatati erinevail selektiivsöötmeil (kasvukeskkonnad), et eristada bakteriallne ja pärmide/mikroseente kogus, mis maskimaterjalides leidub. Tulemused on üsna hämmastavad, isegi vaatamata sellele, et pakendimärgis väidab, et tegu on mittesteriilsete maskidega. Eeldada otseselt operatsioonisaali mõeldud IIR maskidelt mittesteriilsust, on vähemalt jabur, et mitte öelda – ebateaduslik! Maskid, mis peavad inimesi mikroorganismide eest kaitsma, sisaldavad keskmiselt 39,4 bakterit ja 12,6 pärmi/mikroseent tooteühiku kohta! Kokku 52 ühikut erinevaid mikroobe.”

Uuringu ametliku dokumenti on võimalik alla laadida ja sellega tutvuda artikli lisas.