Esialgu puudutab määrus vaid vastava avaldusega kohtu poole pöördunuid. Millal laieneb positiivne otsus ülejäänud kodanikele, sõltub valitsuse järgnevatest sammudest.

Kohus leidis, et COVID-19 haiguse läbi põdenud ja immuunsuse omandanud kodanike suhtes on piirangud igal juhul ebamõistlikud. Kohtu hinnangul puudub ka avalik huvi, mis räägiks esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu. Koroonaviiruse testimisega seonduvat informatsiooni koondava veebilehe kohaselt viitab positiivne antikehade testi tulemus, mis on üle 50 AU/ml kohta, koroonaviiruse SARSCoV-2 poolt põhjustatud infektsiooni läbipõdemisele.

On teada, et immuunsus saavutatakse kas haiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tulemusel. Seejuures näib COVID-19 haiguse läbipõdemine andvat tõhusama kaitse kui vaktsineerimine, sest olemasoleva teabe valguses on COVID-19 haigust läbi põdenud isikul oluliselt väiksem tõenäosus nakatuda uuesti COVID-19 haigusesse võrreldes vaktsineerimise läbinud isikuga. Krista Fischeri arvutuste järgi on loomulikul teel läbipõdenute haigestumine 5 korda väiksema tõenäosusega kui vaktsineeritutel.

Terviseameti (TA) andmetel (TA 30.09.2021 vastus kohtunõudele, dtl 85) on COVID-19 haigusesse nakatunutest varasemalt haiguse läbipõdenute arv oluliselt väiksem kui eelnevalt vaktsineeritute arv, vastavalt 547 ja 10 935.

Ka hiljuti avaldatud Iisraeli uuringu andmetel on COVID-19 läbipõdenutel oluliselt väiksem tõenäosus uuesti nakatuda võrreldes vaktsineeritutega.

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna veebilehel on kokkuvõte uuringust, kus leiti, et  “Immuunsus COVID-19 suhtes võib kesta aastaid (12.02.2021)”.

Ajakirja Science uuringus määrati COVID-19-st paranenute verest rida immuun-vastusega seotud komponente (tsirkuleerivad antikehad, B mälurakud, CD4+T mälurakud, CD8+T mälurakud). Teadlased leidsid, et antikehade tase langes mõõdukalt kaheksa kuu pärast, kuid T-rakkude arv vähenes vaid tagasihoidlikult ning B-rakkude arv püsis stabiilsena või isegi mõnikord suurenes. See tähendab, et hoolimata antikehade tiitri vähenemisest jäävad teised „mäluga“ immuunsüsteemi komponendid, mis võivad antikehade tootmise taaskäivitada ja koroonaviiruse vastast rünnakut koordineerida, organismis üsna kõrgel tasemel püsima“. Seetõttu arvavad autorid, et COVID-19 haiguse läbipõdemisel tekkiv immuunsus kestab tõenäoliselt mitu aastat, võimalik et ka aastaid.

Seega on kerkinud põhjendatud küsimus 180 päeva tingimuse teadusliku aluse kohta. 

Tartu Ülikooli molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg on väidet läbipõdemisest tuleneva kaitse kuuekuulise kestuse kohta kommenteerinud järgmiselt: „Teaduskirjanduses kohtab seda väidet oluliselt harvem kui tavameedias. Andmeid antikehade püsivuse kohta avaldatakse jooksvalt ning võimalik, et lihtsalt ollakse mingitesse vanadesse andmetesse kinni jäänud.”

Käesoleval juhul on esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebuse esitajatele just avalikes huvides, sest avalikes huvides on ka põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise välistamine. Nimelt puudub alus kehtestada COVID-19 haiguse läbi põdenud isikute suhtes rangemaid meetmeid kui vaktsineeritutele, sest esiteks on mõlemal grupil tekkinud immuunsus ning teiseks näitab siseriiklik empiiriline kogemus, et läbipõdenud on vaktsineeritutest uue haigestumise eest isegi paremini kaitstud. 

“Terviseameti poolt kohtule edastatud andmed näitavad veenvalt, et haiguse läbi põdenud inimeste uuesti haigestumise, sh raskesti haigestumise ja nende haiglasse paigutamise vajaduse tekkimise tõenäosus on oluliselt väiksem kui vaktsineeritud inimestel” seisab kohtu määruses.

„Kohus leidis, et 180 päeva piirang läbipõdemise määramisel ei ole kooskõlas ei teaduslike uuringute ega siseriiklike empiiriliste andmetega ning vastustaja vastuväited selle kohta, et vaktsineeritutel on kõrge kaitse ei ole asjakohased läbi põdenute kontekstis“ selgitas määruste sisu Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff. 

“Vaktsineeritud isik imiteerib minimaalsel viisil läbi põdenud isikut- vaktsiin ongi välja töötatud selleks, et saada sarnane kaitse läbi põdenutega. Vaktsiiniga ei looda mingisugust uut superinimest, kelle immuunsusel on rohkem võimeid kui läbi põdenud isikul,” seisab Jaanika Reilik-Bakhoffi poolt kohtule esitatud repliigis.

Esialgne õiguskaitse kaebuse esitajatele kehtib kuni käesolevas kohtuasjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava muu lahendi jõustumiseni.