Tervishoiusüsteemi kriisist

Ametiühing viitab, et tervishoiusüsteem on olnud aastaid olukorras, kus tervishoiutöötajate puudus üha süveneb. Tervishoiutöötajate kriisi enam ennetada pole võimalik, seda saab vaid aeglustada. Täna näeme aga selgelt, et töötajate puudus on veelgi süvenenud läbi selle, et paljud tervishoiuasutused on asunud lõpetama töösuhteid töötajatega, kes ei soovi ennast praegu kasutusel olevate covid-19 vaktsiinidega vaktsineerida. Töösuhted on lõppenud nii töötajate omal soovil, kes ei pea võimalikuks enam sellise vaimse vägivalla all töötada, kui ka tööandja poolsete vallandamiste või koondamiste läbi. Läbi tööjõu puuduse on ravikvaliteet ja abi kättesaadavus ilmselgelt ohus.

Kuigi haiglad ja kiirabiasutused ägavad töötajate puuduse all, tühjendavad nad osakondi töötajatest, kes on haritud, professionaalsed, vastutustundlikud, kuid ei soovi ühte vaktsiini manustada. Tänase teadmise kohaselt on selge, et vaktsiin ei kaitse haigestumise ja nakkuse edasikandluse eest. Seda kinnitavad nii haiguskolded kui Terviseameti statistika. Kui pakkuda välja tervishoiuasutusele nn vabasid tervishoiutöötajaid või kui tervishoiutöötajad ise kandideerivad tööle haiglastesse, kiirabiasutustesse, hooldekodusesse, ei võeta neid tööle, kuna neil on tegemata COVID-19 vaktsiin: ei ole oluline, et tegemist on hädavajaliku spetsialistiga. Niisiis tervishoiutöötajate kriis süveneb ning tööle kvalifitseeruvad vaid covid-19 suhtes vaktsineeritud inimesed ning kujunemas on uus grupp inimesi tööturul: vaktsineerimata spetsialistid.

Selle teadmise taustal on avalikult väljaöeldud üleskutsed saata üliõpilastele EMO-sse appi vabasid tervishoiutöötajaid või väide, et tervishoiutöötajad on läbi põlenud ja lahkunud (täpsustamata, miks nad ikkagi lahkunud on), irooniline. Vaktsineerimatuse tõttu vallandatud töötajad, sh nt intensiivravioskustega õed on pakkunud ennast ka vabatahtlikuna appi haiglatesse, et võidelda tänases kriisi olukorras – kuid neid sinna ei võeta. Vaktsineerimata tervishoiutöötaja on kindlasti parem lahendus kui personalikriis, ravivõimekuse vähenemine ja töötud spetsialistid.

Vähem olulisem ei ole teema, mis on seotud läbipõdenud töötajatega. Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane on öelnud 24. septembril 2021. a Saarte Häälele antud intervjuus: „Oleme kahjuks väga raske olukorra ees, kus kevadel vaktsineeritud inimesed haigestuvad ka praegu. Samas inimesed, kes on läbi põdenud, on immuunsed.“ Tallinna Tehnikaülikooli immunoloogia dotsent Sirje Rüütel Boudinot kinnitab: „Uuringud on kinnitanud, et läbipõdemine annab pikemaajalise kaitse viiruse eest kui vaktsiin. Läbipõdenute vaktsineerimine pole positiivse antikehade testi puhul vajalik ega põhjendatud.“ Endine Terviseameti kriisiabi hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov kinnitas 5. oktoobril 2021.a ETV saates „UV faktor“, et läbipõdemine annab parema immuunsuse, kui see on vaktsineerimiskuuri lõpetanud inimesel. On teada, et läbipõdemine annab laiema kaitse, kaitse kestus on pikem ja veelgi olulisem – läbipõdemisel on taashaigestumine harv.

Praegu peetakse tervishoiuasutustes arvet selle üle, kuna kellegi läbipõdemine „aegub“ ning selle asemel, et kontrollida antikehade taset, ollakse valmis koheselt vaktsineerimatuse puhul töölepinguid lõpetama. Ametiühinguni on jõudnud info, et tervishoiuasutused saavad lisarahastust, kui neil on töötajate kõrge vaktsineeritute osakaal või kui kõik nende töötajad on vaktsineeritud – sama kinnitab ka Valitsuse otsus hakata maksma hooldekodudele toetust vaktsineeritud töötaja kohta 120 eurot, mis tekitab vaid suuremat survet töösuhtes. Samuti on ametiühinguni jõudnud info, et osakonnajuhid ja personalijuhid on seotud kokkuleppega, mille kohaselt nad on kohustatud covid-19 suhtes vaktsineeritust nõudma töökohal aastani 2023. Tallinna Kiirabis tekkis suve lõpus ja sügise alguses uus laine, kus vallandati just läbipõdenuid, kelle läbipõdemine oli nö aegunud. Veelgi enam on juba alustatud survet ka vaktsineeritud töötajatele, et kui nad kolmandat doosi ei tee, siis tuleb samuti töösuhe lõpetada.

Tervishoiuasutustes toimuv diskrimineerimine ja seaduste eiramine

Riskianalüüsides on bioloogiliste ohutegurite maandamine lahtikirjutatud mitmes tervishoiuasutuses äärmiselt diskrimineerivalt. Vaktsineerimata töötaja peab enne tööle tulemist tegema (oma raha eest) kiirtesti või PCR testi ja tõestama sellega oma nakkusohutust – vaktsineeritud testima ei pea. Vaktsineerimata töötajad peavad kasutama siseruumides vabal ajal (s.t patsientidega mitte kokkupuutudes) maske, sh magades – vaktsineeritud maske kandma vabal ajal ei pea. Vaktsineerimata töötajaid isoleeritakse: teiste töötajatega lävimine on piiratud, sööma peab vaktsineerimata töötaja üksi ja erinevas ruumis – vaktsineeritud, kes pole testitud ja ei kanna maske, võivad kõik koos viibida. Selline isoleerimine ja vabaduse piiramine on põhjendamatu, tegemist on selge töökiusuga, eesmärgiga survestada töötajaid vaktsineerima.

Lisaks väljendub ebavõrdne kohtlemine ka vaktsineerimata töötajatelt lisatasude äravõtmises, väiksema tunnitasu maksmises ja lisapuhkusepäevade mitte andmises. Seega võib öelda, et mitmete tervishoiuasutuste puhul ei ole valdkonda, kus vaktsineerimata töötajaid ei diskrimineeritaks.

Testide eest tuleb tasuda töötajatel ning mõnel juhul on võetud meelevaldselt testide maksumus ka palgast maha. Vähe sellest – töötajatele testide tegemisega teenitakse ka kasumit. Kui asutus ostab suurema koguse teste, on testi hind ligikaudu 2 eurot, kuid töötajalt küsitakse 10 eurot. Selle taustal nähtub, et asutus ei soovi ainult vaktsineerimata töötajate nakkusohutust tagada, vaid ka kasumit teenida. Ja tasub siinkohal välja tuua, et selline meede tagab vaid vaktsineerimata inimeste nakkusohutuse, kuid kuna vaktsineerituid ei testita, siis nemad võivad vabalt nakkust edasi kanda tervishoiuasutuses.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) ja ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS) näevad ette üheselt, et kui nakkusohutuse tõendamiseks on vajalikud testid, siis see kulu on tööandaja kanda. Tuletame meelde tööõiguse ühte baasprintsiipi: töötaja kahjuks ei saa kokkulepet sõlmida. Mida ütleb siis seadus kulude kandmise kohta: Töötervishoidu, tööohutust ja -hügieeni käsitlevate meetmete kavandamine ja rakendamine ei tohi tuua töötajatele kaasa rahalisi kulutusi (TTOS § 121 lg 3); Tööandja on kohustatud korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud ja korraldama töötaja tervisekontrolli (TTOS § 13 lg 1 p 62 ja 7); Tööandja on kohustatud oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab (TTOS § 13 lg 11); Tööandja kannab tervisekontrolliga seotud kulud. Tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sellel ajal keskmist tööpäevatasu (TTOS § 131 lg 7); Riskianalüüs sisaldab tegevuskava, milles nähakse ette kõikidel ettevõtte tegevusaladel ja juhtimistasanditel rakendatavad abinõud töötajate terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks, samuti abinõude rakendamise ajakava ja rakendajad. Tööandja eraldab tegevuskava täitmiseks vajalikud vahendid (TTOS § 134 lg 2); Tööandja rahastab töötaja täiendavat tervisekontrolli neil tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaigusete levikut (NETS § 42). Eelnevast tulenevalt on üheselt selge, et testimise kulu on tööandja kanda ning seda pole võimalik teisiti töötaja kahjuks tõlgendada.

Asjaolu, et töötajatelt võetakse testimiskulu töötasust maha on veel eraldiseisev rikkumine. TLS § 78 sätestab, et kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tervishoiuasutused, kes on ilma töötaja nõusolekuta teinud mahaarvamisi töötaja töötasust, on teinud seda ebaseaduslikult ning see raha kuulub koheselt tagastamisele koos viivistega. Lisaks, kui tööandja isegi sellise nõusoleku on töötajalt survestamise teel saanud ja töötaja on sellise nõusoleku elatise kaotamise hirmus andnud, võib selline nõusolek olla samuti tühine, kuna see oleks töötaja kahjuks kokkuleppe sõlmimine.

Valitsuse uued korraldused seoses mittevaktsineeritud isikutega

Nii ametiühingu kui advokaadi poole on pöördunud mitmeid inimesi väitega, et Vabariigi Valituses korralduste tõttu tuleb nõuda töötajatelt koroonatõendit või alates 25. oktoobrist 2021. a üldse mittevaktsineeritutega töösuhted lõpetada või neid tööle mitte lubada. Tegemist on selge õigusteadmatuse ning ülereageerimisega. Tavaolukorras, kus muudetakse mõnda seaduse sätet, toimub tööandjate korduv koolitamine, et nad mõistaksid selle sisu. Täna, kus Valitsus võtab iga paari nädala tagant vastu erinevaid korraldusi, ei tea paljud tööandjad ja töötajad, kuidas neid korraldusi tõlgendada, tekitades selliselt jällegi olulisi pingeid töösuhetes. Tegelikult on ka korralduste valguses tööandjal vaid kohustus teha riskianalüüs ja garanteerida riskianalüüsi tegevuskava täitmine. Viimaste piirangute mõtteks on mittevaktsineeritud isikutele meelelahutuse keelamine-piiramine, kuid sellega ei keelata neil inimestel tööl käimist ja töö tegemist. Vaktsineerimata isikute piiramine on ajutine ning kui see toob kaasa takistusi tööl, tuleks tööandjal ja töötajal leida lahendus, kuidas see ajutine olukord üle elada. Tööandjad peaksid mõistma, et töösuhte erakorraline lõpetamine on erakorraline situatsioon, mis on kõige viimane valik ning seda ei saa üheski olukorras teha kergekäeliselt. Kriisist ei aita meid üle tööjõupuudus ja töötuse kasv. Vaenlaseks on ikkagi viirus ja viiruse peatamine, mitte teatud grupp inimesi ühiskonnas.

Kiirabitöötaja toetab kohtuvaidluses MTÜ Eesti Tsiviilallianss annetajatelt kogutud vahenditest.