Kohus keelas Politsei- ja Piirivalveametil teenistujate vallandamise COVID tõendi puudumise tõttu

31. jaanuaril rahuldas Tallinna Halduskohus 6 kaebaja esialgse õiguskaitse taotlused ning keelas Politsei- ja Piirivalveametil nende teenistussuhete lõpetamise COVID tõendi esitamata jätmise tõttu kuni põhiasjas on kohtulahend jõustunud. Täna keelas Tallinna Halduskohus veel üle 20 PPA teenistuja vabastamise ja andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks.

Halduskohus viitas suuresti Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2022.a lahendile ning leidis sarnaselt ringkonnakohtule, et PPA poolt kehtestatud vaktsineerimisnõue ei ole eesmärgi suhtes proportsionaalne.

Kohtute hinnangul on olukord võrreldes PPA poolt riskianalüüsi koostamise seisuga oluliselt muutunud: „Käesolevaks ajaks on olukord seoses koroonaviirusega nii Eestis kui maailmas võrreldes riskianalüüsi koostamise ajaga oluliselt muutunud. Nimelt on käesolevaks ajaks valdavaks koroonaviiruse tüveks kujunenud deltatüve asemel teistsuguse iseloomuga omikrontüvi. Terviseameti teatel on omikronitüve osakaal ringlevatest koroonaviiruse tüvedest käesoleval hetkel ligikaudu 89%. Samal ajal on ilmnenud ka andmeid, mis näitavad, et vaktsineerimise kaitse nakatumise eest on omikrontüve puhul väiksem ja haiguse kulg pigem leebem. Neist muutunud faktilistest asjaoludest ei ole võimalik kohtu hinnangul mööda vaadata.“

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Kristina Viznovitš loodab, et selleks korraks on esialgse õiguskaitse vaidlus peetud ning saab asuda vaidluse sisulise lahendamise juurde. “Arvestades, et Tallinna Halduskohtu lahendid põhinevad Tartu Ringkonnakohtu lahendil, on lootust, et selleks korraks on esialgse õiguskaitse üle vaidlus peetud ning kohus saab edasi minna vaidluse sisulise lahendamise juurde, kus tuleb hinnata PPA poolse vaktsineerimiskohustuse õiguspärasust,” sõnas  Viznovitš.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoffi sõnul on kaebajad esitanud kõigis neljas kaebuses PPA-le ettepaneku kohustusliku vaktsineerimise käskkirja tühistamiseks kompromissi korras – kõigis menetlustes on kohus määranud pooltele ka tähtaja kompromissi sõlmimiseks. „Arvestades, et nõue põhineb aegunud riskianalüüsil ning Töötervishoiu ja tööohutuse seadusel (edaspidi TTOS), mille kohaselt peab tööandja kaaluma ka teisi võimalusi ohutuse tagamiseks, on ainuke õige lahendus hetkel see teema kompromissiga kokku tõmmata. Ühes sarnast temaatikat käsitleval istungil leidis kohtunik istungil, et töötaja vallandamine põhjusel, et äkki ta jääb haigeks, on põhiseadusevastane ning sellise põhistuse juures tuleks kaitsta töötajaid kõigi haiguste vastu. Kohtunik viitas, et TTOS-i järgi tuleb kaaluda ka muid võimalusi ning kui need on olemas, ei ole töösuhte lõpetamine põhjendatud- otsust selles asjas veel tehtud pole,” sõnas Reilik-Bakhoff.

Reilik-Bakhoff lisas, et nüüdseks on PPA muutnud oma käskkirjaga kohustuslikuks ka tõhustusdoosi. “01.02.2022 muutis PPA oma käskkirja selliselt, et teenistujatel peab olema COVID immuniseerimist või läbipõdemist tõendav kehtiv dokument – sellega tehti kohustuslikuks ka tõhustusdoos. Samas on seletuskirjas viide, et kehtiv dokument määratletakse Vabariigi Valitsuse korraldusega, mille kohaselt võib tekkida juba mõne nädala pärast arusaamatus tõendi kehtivuse osas, kui Vabariigi Valitsus peaks COVID tõendi siseriiklikult tühistama. Veelgi enam, kui PPA lähtuks ikkagi TTOS-i alusel kehtestatud määrusest ja seal nimetatud COVID-tõendi niinimetatud kehtivusest, peaks see ikkagi olema üks aasta, mitte 270 päeva. Kõik see segadus viitab, et kohustuslik vaktsineerimine PPA-s tuleb lõpetada ja pooltel leida kompromiss asjas,“ lisas Reilik-Bakhoff.

Politsei- ja Piirivalvemeti peadirektor andis 3. novembril 2021 välja käskkirja, millega kehtestas kõikidel PPA teenistuskohtadel töötamise tingimuseks vaktsineerituse COVID-19 haigust põhjustava viiruse vastu.

Advokaadibüroo Pallo&Partnerid on kohtutele esitanud neli kaebust Politsei- ja Piirivalveameti ametnike ja töötajate nimel ligikaudu 60 inimese eest. Tänaseks on kohtusse läinud ka esimesed kaebused teenistujate nimel, kes ennetavas vaidluses ei osalenud või loobusid vahepeal esialgse õiguskaitse taotlemisest liigse vaimse surve tõttu – sisuliselt on 3 kuud elatud teadmatuses, kas homme on töökoht veel olemas.

Share on email
Email
Share on telegram
Telegram
Share on whatsapp
WhatsApp
Share on twitter
Twitter
Share on print
Print

NB! Meie kodulehe viited on Facebooki poolt blokeeritud. Kopeeri lehe aadress ja jaga oma sõbraga Messengeris.