MTÜ Eesti Tsiviilallianss ja advokaadibüroo Pallo&Partnerid pöördusid kohtusse, et saada selgust, kas Eesti Kaitseväel kui tööandjal oli õigus üles öelda töötajaga sõlmitud tööleping selle pärast, et töötaja ei esitanud COVID-19 vastu tehtud vaktsineerimise tõendit. Tõendi esitamise kohustus tulenes Kaitseväe juhataja 31.08.2021 käskkirjast nr 162.

Tartu Maakohus leidis oma 7. märtsil tehtud otsuses, et alates 2020. aasta märtsist, kui koroonaviirus kuulutati pandeemiaks, on viiruse levimise kohta teada olev info, viiruse tüved, selle levik ja sümptomite raskus pidevalt muutunud. Muutunud on ka teadmine, keda millise vaktsiiniga vaktsineeritakse. Seega ei saanud Kaitseväel  töölepingut lõpetades olla piisavat teadmist, et vaktsineerimine on ainuke ning proportsionaalne meede.

Kohus leidis, et tööandja ühepoolne deklaratsioon, millega pannakse töötajale lisakohustusi, ei saa muuta töölepingut. Töötaja, kes ei ole oma töölepingu muutmisega nõus, ei pea minema tööandja käskkirja vaidlustama. Tööandja ühekordne, väljaspool tööülesandeid antud korraldus ei saa olla töötajale järgimiseks kohustuslik.

„Tänases olukorras, kus kõigi mõtted on Ukrainas ja meie enda riigi turvalisuse tagamisel, on tegemist äärmiselt olulise otsusega, kuna sarnasel alusel on ametis vabastatud ja vallandatud just meie turvalisuse tagajad: meditsiinitöötajad, kaitseväelased ja politseinikud, kes kõik on kogemustega, mida me täna hädasti vajame. Maakohtu otsus võiks anda tööandjatele orientiiri ja kiiremas korras ühiskonnas tekkinud lõhestumine lõpetada,“ ütles advokaadibüroo Pallo&Partnerid advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff.

„Tartu Maakohtu otsus on äärmiselt suure ja olulise tähendusega kogu Eesti jaoks. Saime tänu kohtule selgemaks mitu olulist aspekti, mille üle on pikalt vaieldud ja mis on Eesti ühiskonda kahetsusväärselt lõhestanud. Kõigepealt nõustus kohus, et vaktsineerimine ei välista koroonaviiruse edasikandmist ega haigestumist. Antud kaasuse puhul, kus hageja oli Kaitseväe töötaja, tähendab see, et vaktsineerimine ei taga riigi kaitsevõime säilimist,“ ütles Eesti Tsiviilalliansi juht Priit Vimberg.

Vimbergi sõnul analüüsis kohus ka Kaitseväe korralduse proportsionaalsust ning jõudis järeldusele, et korraldusi andes tuleb arvestada töötervishoiu eesmärgiga, milleks on töötaja tervise kaitsmine, mitte aga tööandja tegevuse jätkumise kaitsmine: „Kohtu kaalutletud otsuses on sõnaselgelt öeldud, et Kaitseväe põhjendus, et töötaja haigestumisel jäävad tema ülesanded täitmata, ei ole tõsiselt võetav. Lisaks COVID-19-le on ka teisi haiguseid (gripp, noroviirus jms), mis takistavad töötajal töö tegemist. Võimalus, et töötaja võtab äkki haiguslehe, ei saa olla töölepingu lõpetamise põhjuseks.“

Otsust on võimalik edasi kaevata Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul.