Video | Teadlased selgitavad: Läbipõdenute ja tervete laste vaktsineerimine pole vajalik ega põhjendatud

27. septembril 2021.a. toimus Tallinnas kohvikus Komeet teadlaste ja ajakirjanike kohtumine. Kohtumisel vastasid Eesti teadlased ja immunoloogid päevakajalistele küsimustele seoses laste vaktsineerimisega ja läbipõdemisest saadava immuunsusega SARS-CoV-2 vastu. Küsimustele vastasid Alar Aab, PhD, Sirje Rüütel Boudinot, PhD,  Kaari Saarma, MSc.

Videost saad teada:

  • Alar Aab, PhD: Mida me peame teadma immuunsusest, mRNA vaktsiinist ja kriisikommunikatsioonist Rootsi näitel?
  • Sirje Rüütel Boudinot, PhD: Mida me peame teadma lühi- ja pikaajalisest immuunsusest ning antikehade tasemest immuunsuse määramisel?
  • Kaari Saarma, MSc: Mida me peame teadma vaktsineeritute ja läbipõdenute erinevast katisevõimest, laste vaktsineerimisest ja Eesti elanikkonna immuunsuse tasemest?
  • Mida me peame teadma viiruse levikust ja riskist laste hulgas?
  • Mida me peame teadma laste multisüsteemse põletikulise sündroomi riskist?
  • Mida me peame teadma inimese pikaajalisest kaitsevõimest
  • Mida me peame teadma 3. vaktsineerimisdoosi vajalikkusest ja riskidest?
  • Uued teaduspõhised soovitused viirusest tingitud olukorra lahendamiseks 

Pressiüritusel toonitati, et Covid-19 läbipõdemine on tänaseks andnud paljudele meist tõhusa kaitse. 

“Uuringud on kinnitanud, et läbipõdemine annab pikemaajalise kaitse viiruse eest kui vaktsiin. Läbipõdenute vaktsineerimine pole positiivse antikehade testi puhul vajalik ega põhjendatud,” selgitas Tallinna Tehnikaülikooli immunoloogia dotsent Sirje Rüütel Boudinot. 

Covid-19 uurija Kaari Saarma soovitab testida inimesi läbipõdemise suhtes enne vaktsineerimist: “Vaktsineerida tuleks riskigruppi kuuluvaid inimesi nende soovil ja ainult siis, kui nende antikeha test on negatiivne. Tervete laste vaktsineerimine tuleb lõpetada.” 

Viimastel aastatel Rootsi Lund Ülikooli mRNA tehnoloogial põhineva vähiravi vaktsiini loomisesse panustanud immunoloog Alar Aab hoiatas kolmanda vaktsiinidoosi eest: “Selline immuunsüsteemiga mängimine võib olla ettearvamatu ja ohtlik.” 

Üheskoos kutsuti üles jagama ausat infot selle kohta, mida me SARS-CoV-2 viiruse ja vaktsiinide kohta täna teame ning hoiduma inimeste hirmutamisest. Juhul kui otsustatakse jätkata Covid-tõendite alusel erisuste tegemist, peaks positiivne antikeha või rakulise immuunsuse test andma inimestele vaktsineerimisega sarnased õigused. Teadlased leidsid, et kõiki inimesi võiks testida läbipõdemise suhtes. See annaks tõese pildi epidemioloogilisest olukorrast rahvastikus ning aitaks nii inimestel isiklikult kui ka valitsusel teha kaalutletud otsuseid. “Eesti võiks olla eeskujuks kogu maailmale, kuidas üks väike ja tubli riik targasti kriisist väljub,” võeti ühiselt kohtumine kokku. 

Ürituse kutsus kokku Rootsi Lundi ülikooli teadlane ja immunoloog Alar Aab, PhD. Aab on Zürichi Ülikoolis uurinud viiruste mõju inimese hingamisteede põletikuliste protsesside ägenemises, Yale’i Ülikoolis RNA molekulide võimet reguleerida inimese rakkude bioloogilisi funktsioone ja Karolinska Ülikoolis Rootsis uurinud antikehade võimet seostuda antigeenidele. Viimased aastad on Aab töötanud Rootsi Lund Ülikooli uurimisrühmas, mis tegeleb mRNA tehnoloogial põhineva vaktsiini loomisega vähiravis. Alar Aab CV (Eesti Teadusinfosüsteem).

Sirje Rüütel Boudinot on Tallinna Tehnikaülikooli immunoloogia dotsent, kes muuhulgas on uurinud keha immuunvastust viirustele ja antikehade tasemeid. Sirje Rüütel Boudinot CV (Eesti Teadsuinfosüsteem).

Share on email
Email
Share on telegram
Telegram
Share on whatsapp
WhatsApp
Share on twitter
Twitter
Share on print
Print

Loe lisaks: